Lääne malevkonna ajalugu raamatust “Kaitseliit Tallinnas 1917-2010”.
Enne Teist maailmasõda ei olnud KL Tallinna Malevas territoriaalset allüksust praeguse Lääne malevkonna vastutusalal, sest Mustamäe ja Õismäe linnaosade territoorium kuulus sel ajal Harjumaa koosseisu.
1990. aasta kevadel loodi praeguse malevkonna piirides mitmeid Kaitseliidu rühmi: I malevkonda kuuluvad Mustamäe (pealik Karl-Kustav Kerem) ja Sütiste (pealik Erki Vaikre) rühm ning Kodanike Komitee algatusel hiljem II malevkonda liitunud Kaitseliidu Mustamäe (pealik Eduard Nikkari) ja Lilleküla (pealik Ants Aare) rühm. Sügisel eraldus Mustamäe rühmast Õismäe jagu (pealik Indrek Kiverik) ning 1991. aastal moodustus Veskimetsa jagu (pealik Ahti Juhe).
1991. aastal taasloodud KL Tallinna Maleva koosseisus moodustati 30. märtsil 1992 Mustamäe kompanii. Sama aasta 9. aprillil määrati Lilleküla rühma kaitseliitlased Mustamäe kompanii koosseisu ning 23. aprillil eraldus iseseisev Õismäe rühm. Mustamäe kompaniiga liitusid ka hääbuva Kodukaitse aktiivsemad liikmed. Seoses administratiivsete muudatustega Tallinna linnas moodustati 1993. aasta detsembris Lääne kompanii. Aasta hiljem loodi kompanii baasil Lääne malevkond pealiku kohusetäitja vanemveebel Sven-Harry Raabe ja pealiku abi kohusetäitja Toivo Silma juhtimisel. [1] Lääne malevkond on aastate jooksul KL Tallinna Malevas paistnud silma eri põlvkondadest kaitseliitlaste väljapaistva ja tegusa koostööga.
Lääne malevkonna vastutusala hõlmab Mustamäe ja Õismäe ning osaliselt ka Kristiine linnaosa.
II malevkonna Mustamäe rühm alustas 1990. aastal 25 liikmega ja kujunes 1992. aastaks KL Tallinna Maleva suurimaks üksuseks, mille koosseisu kuulus enam kui poolsada liiget. Lilleküla rühm alustas 20 liikmega. 2001. aastal kuulus malevkonda 134 kaitseliitlast ja käesoleval ajal on malevkonnas koos KL Tallinna Maleva orkestriga u 250 liiget. Tänu liikmeskonna arvukusele panustas Lääne malevkond 1990. aastate algul enim KL Tallinna Maleva staabi koosseisu: staabiülem Eduard Nikkari, instruktor Rein Luhaorg, majanduspealik Siimu Sade, transpordipealikud Jaanus Vetemaa ja Ahti Juhe, sidepealikud Endrik Kull ja Kristjan Lepik, valvepealik Erki Vaikre, spordipealik Ants Ivask jt. Ka suurema osa 1996. aastal maleva staabi juurde moodustatud staabikompaniist moodustasid Lääne malevkonna kaitseliitlased. Seoses Kaitseliidu reorganiseerimisega on paljud neist leidnud tagasitee kodumalevkonda.
Aastail 1992-1995 kuulus malevkonna koosseisu ka Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilastest ja vilistlastest koosnenud Tehnola rühm. Lääne malevkonna juurde kuulub NKK Lääne jaoskond.
Lääne malevkond on läbi aegade õpetanud välja oma liikmeid paigutamiseks KL Tallinna Maleva sõjalistesse struktuuridesse. Sisekaitseliste ülesannete väljaõppebaasina kasutatakse enamasti maleva lasketiiru Männikul. Hea laskeväljaõppe taseme näitajaks on 71 klassilaskurit, kellest 12 on kütiklassi laskurid, neist viis esikütid.
Lääne malevkond oli esimene üksus KL Tallinna Malevas, kes alustas tegevust avaliku korra kaitsel. 1992. aasta suvel osalesid patrullteenistuses Erki Vaikre juhitud kaitseliitlased, kelle käsutuses oli maleva UAZ kaubik. Kaks aastat hiljem sõlmiti esimesena KL Tallinna Malevas ja kogu Kaitseliidus mitmepoolne leping Tallinna Linnavalitsuse, Tallinna Politseiprefektuuri, KL Tallinna maleva ja KL Nõmme malevkonna vahel avaliku korra tagamiseks oma vastutusalal. 17. jaanuaril 1994 alustas esimene abipolitseinike-kaitseliitlaste kursus politseiprefektuuri õppekeskuses Mustamäel. Esimene Lääne malevkonna abipolitseinike rühma pealik (patrullteenistuse pealik) oli Oivo Kasela, hiljem on rühma juhtinud Tiit Kivikas, nooremseersant Ado Ress ja Tarmo Rannus.
1999. aasta juunis omandasid malevkonna abipolitseinikud teadmisi ja kogemusi USA Rahvuskaardi õppusel „Partner Challenge“.
Mustamäe rühma staap asus aastatel 1990-1991 Eesti Aiandus-Mesinduse Seltsi ruumides Mustamäe teel. Kuni 1994. aasta suveni kasutati kooskäimiseks konstaablipunkti Vilde teel ja hiljem koosolekute saali huvikeskuses Kullo. Aprillis 1994 eraldas Mustamäe Linnaosa Valitsus malevkonnale neli tuba Mustamäe sotsiaalmaja esimesel korrusel aadressil Akadeemia tee 32, kus ümberehituse käigus ühendati kaks tuba õppeklassiks, sisustati korrapidajaruum ja ehitati nõuetekohane relvahoidla. See paik oli malevkonna koduks pikka aega. 2003. aasta suvel kolisLääne malevkonna staap vastkorrastatud korrakaitsepunktiga ühistesse ruumidesse aadressil Akadeemia tee 34. Abipolitseilise tegevusega tagatakse oma kohustuste täitmine mitmepoolses lepingus, mille tulemusena saab malevkond kasutada staabiruume koostöös Mustamäe linnaosavalitsusega.
Malevkonna käsutuses oli aastail 1994-2004 ka kolm garaažiboksi endise Nõukogude mereväe territooriumil Paldiski maantee 82, kus hoiti malevkonna varustust ja autosid.
Majandustegevust malevkond arendanud ei ole. Rahalised vahendid saadakse liikmemaksudest. Malevkonna põhikuludena domineerivad peolaua kulud mitmesuguste tähtpäevade puhul, mälestusesemete ost malevkonna teenekatele liikmetele nende juubelite puhul ning leinakimbud- ja pärjad.
Malevkond korraldas aastatel 2000-2015 oma sõjalis-sportlikku retke “Maitäht”. Selle militaarse võistluse eelkäijaks võib lugeda juba aasta varem KL Tallinna Maleva staabi korraldatud koormusmatka lahingpaaridele “Kevad ’99”. 1996. aastal said alguse iga-aastased malevkonna päevad, mis on ühest küljest suurepärane võimalus puhkelaagriks koos abikaasade ja lastega, aga teisest küljest täidab ka kaitseliitlaste treeninglaagri ülesannet. Esimesed malevkonna päevad toimusid 25. – 26. mail 1996 Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Paukjärve ääres. Seltsielu rubriiki kuulub kindlasti maakaitsepäeva organiseerimine võidupühal Mustamäel Männi pargis. Selle isamaalise ürituse eestvedajaks on olnud leitnant Tiit Kivikas.
Loomulikult kuulub traditsioonide hulka igal aastal aprilli algul malevkonna aastapäeva tähistamine piduliku rivistuse ja seltskondliku koosviibimisega. Varasematel aastatel toimus ka rivistus ja lilledepanek 1. detsembril 1924 hukkunud kuue politseiniku haudadel Rahumäe kalmistul, tänaseks on politsei võtnud selle kohustuse enda kanda.
Malevkonna silmapaistvaks saavutuseks on kindlasti propagandapealiku kapten Harri Hennu aastaringne noorsootöö, mille hulka kuuluvad ka noorte suvelaagrid Aegnal jms.
Malevkonnal on lipp ja teenetemärk. Malevkonna lipu kujundas Priit Herodes ja selle pidulik sisseõnnistamine leidis aset Toomkirikus võidupühal, 23. juunil 1995.
Malevkonna, tollal veel Mustamäe rühma, teenetemärgi kujundas kaitseliitlane Jaan-August Viirand Tondi rühmast. Täht risti haaral märgib Tallinna läänepoolsemat asumit ehk sümboolselt Lääne malevkonda. Esimesed teenetemärgid annetati 11. novembril 1992 Kaitseliidu 74. aastapäeva pidulikul rivistusel EKE Projekti saalis. Tänaseks on välja antud 130 Lääne malevkonna teenetemärki. Teenekatele kaitseliitlastele annetatakse juubelite puhul malevkonna teeneteplaat.
Pealikud
1990-1992 Eduard Nikkari Mustamäe rühma ja kompanii pealik
1992-1993 Vambola Lehe Mustamäe kompanii pealik
1990 Ants Aare Lilleküla rühma pealik
1990-1992 Tõnu Orav Lilleküla rühma pealik
1992 Jaanus Viilmaa Lilleküla rühma pealik
1993-2002 vanemveebel Sven-Harry Raabe Lääne malevkonna pealik
2002-2014 Rein-Karl Loide Lääne malevkonna pealik
2014- kapten Rein Luhaorg Lääne malevkonna pealik
[1] Kaitseliidu ülema käskkiri nr 89, 13. juuni 1994.
