Jalaväerühm
Jalavägi on kõikide sõjavägede alus – kui jalaväelase jalg ei ole maas, ei ole see maa sinu oma.
Praegune jalaväelane ei ole lihtne püssiga sõdur ehk kahuriliha, temalt nõutakse kaasaja võitlusväljale vastavaid teadmisi ja oskusi.
Lisaks klassikalistele sõdurioskustele nagu laskeoskus, taktikaline liikumine, moondamine, esmaabi ja muu selline on lisandunud vajadus olla pädev infosõjas, mehitamata sõidukite vallas ja muus kaasaja lahinguteatris toimuvas.
Formeerimisüksus
Formeerimine on sõjaaja üksuse kokkupanek – kokku liidetakse kvalifitseeritud isikkoosseis ja ettenähtud varustus.
Kui ei ole kiiret formeerimist, ei sünni ka võitlusvalmis üksust.
Rahuajal selleks harjutatakse varustuse väljastamise oskusi, abistades teisi allüksusi õppustele minekul, samuti sealt tagasitulekul varustuse vastuvõtmist ja ladustamist.
Sisekaitseüksus
Tänapäeva konfliktid on sellised, et võitlusvaimu proovitakse murda ka tsiviilpoolt kahjustades.
Sisekaitse ei ole ainult püssimees pumbamaja juures, nagu mõni klišee kujutab. Kuigi intensiivsus on tõepoolest madalam kui jalaväeüksuse liikmel, ei tähenda see, et tegevus oleks igavam.
Taristu julgeoleku tagamiseks on lisaks tavapärastele jalaväelase oskustele vaja osata ka töötavate objektide julgestamiseks läbipääsurežiimi pidamist, mis nõuab teatud sõjaväepolitseilisi teadmisi ja oskusi.