Liikmele

Malevkonna vahetamine on liikme vabatahtlik liikumine Kaitseliidu sama struktuuriüksuste erinevate allüksuste vahel või liikumine struktuuriüksuste vahel. Selleks esitab lahkuja liige oma struktuuriüksuse (maleva) juhile vabas vormis kirjaliku avalduse sooviga ennast üle viia mõnesse teise Kaitseliidu struktuuri- või allüksusesse (täpsustada kindlasti, millisesse malevasse, malevkonda ning rühma üle minna soovitakse, mis kuupäevast alates ja ülemineku põhjuse).

Infovahetamise kiirendamiseks on hea tava võtta enne malevapealikule esitamist avaldusele nii vana kui uue malevkonna pealiku kooskõlastus (allkiri).

Struktuuriüksuse juht vormistab allüksuse vahetamise käskkirjaga hiljemalt kümne tööpäeva jooksul, näidates käskkirjas ära isiku liikmestaatuse ja kuuluvuse. Käskkiri tehakse liikmele kirjalikult teatavaks kümne tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates.

Väljaastumine on liikme vabatahtlik lahkumine Kaitseliidust. Selleks esitab liige selle struktuuriüksuse juhile, mille liige ta on, kirjaliku avalduse, mis vaadatakse läbi 30 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates. Naiskodukaitsja esitab avalduse selle allüksuse juhatusele, mille liige ta on.

Avalduses võimalusel ära tuua ka väljaastumise põhjus.

Isik on Kaitseliidu liikmesuse lõppemisel kohustatud pärast otsuse kättesaamist kümne tööpäeva jooksul tagastama temale antud relvad, laskemoona, varustuse, liikmekaardi, Kaitseliidu relvakandmisloa ja muu temale Kaitseliidu poolt väljaantud vara, täitma oma kohustused ning likvideerima võlgnevused.

Väljaastumise avaldust ei või esitada teenistuskohustuse täitmise ajal. Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta tegevliige ei või esitada väljaastumise avaldust ja tema avaldust ei või läbi vaadata mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal.

Väljaarvamine toimub pärast allüksuse juhatuse ettepanekut tehtud struktuuriüksuse juhi otsuse alusel, kui liige ei vasta liikmele esitatavatele nõuetele või jätab täitmata liikmele ettenähtud kohustused.

Väljaheitmine on Kaitseliidu seadusest tulenev distsiplinaarkaristus. Kaitseliidust väljaheidetu nimi avaldatakse Kaitseliidu ülema käskkirjas ja teda saab uuesti Kaitseliidu liikmeks võtta Kaitseliidu ülema kirjalikul nõusolekul. Kaitseliidust väljaheitmise otsuse kavand esitatakse Kaitseliidu liikmele tema arvamuse saamiseks. Liikmel on õigus esitada oma arvamus kümne päeva jooksul kavandi saamisest arvates.

Isik on Kaitseliidu liikmesuse lõppemisel kohustatud pärast otsuse kättesaamist kümne tööpäeva jooksul tagastama temale antud relvad, laskemoona, varustuse, liikmekaardi, Kaitseliidu relvakandmisloa ja muu temale Kaitseliidu poolt väljaantud vara, täitma oma kohustused ning likvideerima võlgnevused.

• Laskur- ja kütiklassi normatiivid
• Laskur- ja kütiklassi normatiivide täitmise juhend
  

Relvaluba võib anda tegevliikmele, kellel on tasutud Kaitseliidu liikmemaks, kes vastab Kaitseliidu seaduse § 43 lg 2 ja lg 3 sätestatud nõuetele, on olnud Kaitseliidu tegevliige vähemalt üks aasta ja on osalenud Kaitseliidu korraldatud tegevuses vähemalt 48 tundi kalendriaasta jooksul.

Kaitseliidu relvaloa taotlemine, menetlemine, väljastamine ja vahetamine toimub vastavalt kaitseministri 12.06.2015 määrusega nr 14 „Kaitseliidu relvaloa andmise ja väljastamise kord ning relvaloa vorm“ kehtestatud korrale.

Relvaloa saamise eelduseks on läbitud relvaeksam, milles kontrollitakse relvaloa taotleja teadmiseid ja oskuseid Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise kohta.

Relvaeksami materjalid ja läbiviimise kord Kaitseliidu kodulehel ja siin lehel menüüpunktis „Õppematerjal > Relvastuse õppematerjal“.

KL kodulehel on ka Relva ohutu käsitsemise test Test nr 1.

PPA relvaloa omanik peab tegema KL teooriaeksami. Laskekatset ei pea tegema juhul, kui KL relvaluba taotletakse sama liiki relvale ja PPAs on laskekatse sooritanud viimase aasta jooksul.